Saturday, October 25, 2008

Jaoülem Kadaka maskeerimine on neelanud 55 000 krooni


Peale jaoülema rulluisuhobi rahastamise neelab suuri summasid ka Kadaka meikimine-mukkimine — tänavu on sellele kulunud juba ligi 55 000 krooni.
Jaoülema lemmikjumestaja kapral Luts-Telliskivi on tänavu ainuüksi töötasuna kasseerinud sisse 18 880 krooni, vahendab sõdurileht.

Kapral Luts-Telliskivi pole siiski alaliselt jaoülemate palgal, vaid tema teenuseid tellitakse tähtsamateks lahinguteks valmistumisel.

Mullu reisis jumestaja jaoülemaga muu hulgas Iraaki, Afganistaani ja Männiku ladude alale.

Tulejuht Nastja saab õiged käsklused vaenlase peast


Selgeltnägija Nastja ei oska ka ise seletada, miks ta inimestele nii kummaliselt mõjub…

 

«Tulejuhtijate tuleproovi» lahingujuht Ermas U. Liiv rääkis sõjaleht.ee andmetel viimases saates, et tal on tunne, justkui loeks Nastja vaenlase mõtteid. Samuti näeb saaatejuht Nastjat ka oma unenägudes.

«Ma ei ole teisi lahigus osalejaid unes näinud. Kas see oli sinupoolne rünnak või käid sa minu ajus käsklusi andmas,» uuris Ermas.

«Spetsiaalselt seda ma ei teinud. Ma loodan, et sul pea ei valutanud,» vastas Nastja.

«Ei, pea mul ei valutanud ega jäänud ka mingit ebameeldivat emotsiooni. Lihtsalt imestasin, et ma sind unes näen,» selgitas Ermas.

«Vahel mulle tundub, et ka lahinguväljal sa nagu loeksid minu mõtteid,» imestas lahingujuht.

«Mitte mõtteid, vaid tundeid,» vastas Nastja.

«Kas sa tunneksid kohe ära, kui ma oleksin vihane või pohmellis või ärevuses,» uuris Ermas.

«Sa oled ju ka ise varem öelnud, et meiega tuleb olla väga ettevaatlik,» vastas Nastja.

Leitnant Kitt võitleb ajateenijate tätoveeringute eest


Sõjaväes ülema ametit pidav Drag Kittile teeb muret omapärane probleem – nimelt võitleb ta selle eest, et Üksiku pataljoni võitlejad ei peaks vahipostil olles oma tätoveeringuid kinni katma.

Sõjaväejuhtidele saadetud kirjas soovitab Kitt neil tätoveeringuid puudutavaid reegleid muuta, vahendab Spioonileht.

Ülema arvates pole inimeste jaoks mingit vahet, kas võitlejad vahipostil juures oma kehakaunistused kinni katavad või mitte.

«Tema arvates on naeruväärne, et need kutid, kes inimeste aitamiseks oma eluga riskivad, peavad selliseid piiranguid järgima,» kommenteeris allikas ajakirjale Soldier.

«Ta tahtis, et päästeteenistuse juhid teaksid, et inimeste jaoks pole olulised tätoveeringud, vaid see, et nad oma tööd hästi teeksid.»

Friday, October 24, 2008

Väeosa territooriumil rööviti sõdurikodu


Eile kella 18.00 ajal laekus sõjaväepolitseile teade, et Üksiku pataljoni sõdurikodus röövis tundmatu reamees kassaraha, lastes sõdurikodumüüjale gaasi näkku.
Varas tekitas sõdurikodule kahju 9 000 pumpa, teatas Põhja sõjaväepolitsei.

Laatsareti-Rutt semmib kaitseliitlasega?


Tähelepanelikud pädevikud on märganud, et üksikvõitleja-saatesse reameest otsima läinud Rutt kolis peagi pärast saate salvestusi peigmehekandidaadi Jaagu juurde. See armastus ei kestnud aga kaua — Rutt leidis samast kandis uue reamehe.

Jaagu ja Rutti kooselu kestis vaid viivu ja naine kolis Jaagu juurest kiiresti välja ning teise reamehe juurde sisse, kirjutab Sõdurileht.

Mis pärast lahingut tegelikult juhtus, ei soovi naine ise kommenteerida ja lisab vaid, et eks igaüks peab ise vaatama, kuidas see lõppeb.

Täna ütleb Rutt, kes tänu medõe poolt saadetud kirjale saatesse sai vaid seda, et saates osalmine oli positiivne kogemus.

Naist ei heiduta, et Duur ja Zoja ta “Ärapanijates” Laatsareti-Rutiks ristisid.
“Ma absoluutselt ei solvunud. Ma arvan, et naeran ise enda üle veel kõige rohkem!”.

Neli soovitust unustamatuks rividrilliks




Rivistuseterapeudid Feorgia Goster ja Fanne Roster avalikustavad oma raamatus “The 5 Secrets Of Perfect Drill ” neli saladust, mille abil oma motivatsiooni rivistusel õitsele lüüa.

“See pole kirjutis, kus soovitame erinevaid asendeid. Igaüks võib marssida, kuid kui sooviks on ülim rahuldus, peavad asja juures olema lisaks kehale ka meeled,” rääkis Feorgia Goster väljaandele The Gun.

Ahvatlus
Inimesed peaksid oma soovidele voli andma, sest vaid sa ise tead, mis sind ahvatleb ja erutab.
Tee enda mõtted ja unistused rühmakaaslasele selgeks.

Meeled
Ühendage energiad, kuulake, maitske, nuusutage teineteist.

Alistumine
Alistuge üksteisele.
Tunned sa end lahingpaarilisega koos olles turvaliselt ja kindlalt? Ära ole asja juures üksnes kehaga, vaid ka oma meeltega. Usalda end sajaprotsendiliselt talle.

Järelemõtlemine
Vaata ajas tagasi ja meenuta hetki, mis sind köitsid — mida sooviksid uuesti kogeda, millised olukorrad olid unustamatud?

1. Heida peast mõtted, et su jalad on liiga paksud ja pepu suur. Ütle endale, et oled parim ja usu seda.

2. Uute asendite proovimine võib olla võõras ja veider. Lepi jaoülemaga kokku sõnatu märguanne, mille abil saate vajadusel “ei” öelda.

3. Võtke toenglamang ja kirjutage üheskoos paberile asjad, mis teid teineteise kõrval marssimise hetkel köitsid. Head ja positiivsed küljed on kiired ununema…

4. Hinga. Kui inimene on innustunud, hingab ta pinnapealselt. Hinga rahulikult, hoia õhku enda sees ja hinga pikalt välja.

5. Üllata teda marssides väikeste põnevate trikkidega — see hoiab riviõppuse värskena.

Reamees Puškin põgenes sõjaväekiirabi autost.


Täna hommikul sõjaväekiirabiautost põgenenud haige Alex Puškinit otsitakse endiselt taga. Täna kell 10 põgenes sõjaväekiirabiautost Selisse asuvasse sõjaväehaiglasse konvoeeritav haige.

Esialgsetel andmetel soodustas põgenemist meditsiiniauto ukse rike, mis võimaldas haigel seda avada. Sõiduki ukse oli tootja spetsiaalselt ümber ehitanud nii, et konvoeeritaval pole võimalik seda avada, teatas justiitsministeerium.

Põgenemine toimus Vana-Võidu maantee raudteeülesõidu kohalohtlikus liiklusolukorras, kus sõiduk sai peatuda alles kümme meetrit pärast intsidendi toimumiskohta. Seetõttu oli haigel aega põgeneda piirkonda, kus arstidel ei olnud võimalust tema peatamiseks süstalde ja kraadiklaaside abil.

Haigla on alustanud antud asjas haiglamenetluse perearstiseadustiku § 328 järgi, milleks on haige, põgenemine. Sisejuurdluse käigus uuritakse ka seda, kas haigla saatemeeskond kasutas kõiki abinõusid olukorra vältimiseks ja lahendamiseks.

Puškin on 182 cm pikk ja keskmise kehaehitusega. Tal on sinised silmad, pruunid juuksed, kandiline nägu, tihedad kulmud, suur nina ning etteulatuv lõug.

Alex Puškin haigestus seoses toimkondadest eemalehoidmise kahtlusega.

Ajateenija pettis lipnik Rivar Niisalult linnaloa välja

“Olen ise palju petta saanud. Aga ütleme nii, et need on olnud pisiasjad ja reeglina mu oma rühma poisid,” räägib lipnik ja telesaate “Kaua võib pumbata” juht Rivar Niisalu.

“Olen linnalubade pärast üsna palju sõdureid kaotanud,” ohkab lipnik Rivar Niisalu ajakirjaga Naised ja Galil rääkides.

“Aga eks ma annan ka tihti andeks. Mõned neist lihtsalt ei allu enam minu käskudele, osa neist ei tule enam kompanii peale paigale,” jutustab Niisalu. “Ühel hetkel, kui nad arvavad, et ma olen selle vahejuhtumi unustanud, mõtlevad nad, et võiks jälle rivvi tulla. Ma ei tea, kaua ma sellist asja ise taluda võin!”

Nii lubabki mees, et kasutab ühel päeval Galili ka enda tarbeks ja kõrvaldab oma niinimetatud sõbra.

“Ta on saanud minult toimkondi ja noomitusi, aga olen nende täitmist nüüdseks umbes aasta oodanud. Saatsin talle ühel hetkel päevniku ütlema, et tulen Galiliga, sain vastuse, et saame hakkama. Kui küsisin, millal, siis sellele enam vastust ei tulnud,” meenutab Rivar.

Sarnaseid juhtumeid on mehel rääkida küll ja veel.

Telkmantli põletajad said karistuse

Pärnu sõjakohus karistas katlamajas telkmantli maha põletanud ja ka hoonele kümneid tuhandeid kroone kahju põhjustanud nelja noor-reameest tingimisi vangistusega.

Süüdistuse järgi tungisid jalaväest pärit Bert, Teet, Erki ja Kristjan Jalaväepataljoni katlamajja, kirjutab Sõdurileht.

Purjutanud noor-reamehed lõhkusid seal hoitud kohaliku tagala saureri valjuhääldi ja teistel sõidukitel peksid katki klaasid.

Rootsi telkmantel pandi põlema ja see hävis. Põlengus sai kahjustusi ka katlamaja — 68 tuhande pumba eest.

Lääne kaitseringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Piia Liirisalu sõnul ei osanud noor-reamehed tegu põhjendada.

Teismeliste kamp noris noorsõduriga tüli

Eile kella 18.45 ajal laekus sõjaväepolitseile teade, et Üksikus pataljonis roheliste prügikastide juures tekkis 23-aastasel noorsõduril konflikt 5-6 liikmelise tütarlaste seltskonnaga, kellega ühest tekkis tal kaklus.

Kannatanult võeti ära prügiämber. Politsei pidas kinni 15-aastase tütarlapse, kes olevat prügiämbri ära võtnud, ning kuulas ta üle, teatas Põhja sõjaväepolitsei.

Sõjaväepolitsei korjas kraavist purjus Saurajuhi!


Eile kella 17 ajal teatati sõjaväepolitseile, et Männiku ladude juures on kraavis joobes Saurerijuht.
Politseipatrull tabas Männiku-Litsmetsa tee 4. kilomeetril Saureriga sõitnud alkoholijoobes reamehe (sündinud 1993. aastal). Sõjaväeolitsei toimetas reamehe kainenema, teatas Sõjaväepolitsei.

Mis nende mereväelastega ometi toimub?


Eile kella 20.23 ajal said sõjapäästjad teate järjekordsest hätta sattunud mereväelasest. Sõdur oli Pärnus Rohu tänaval aia vahele kinni jäänud.

Päästjate kohalejõudes rabeles mereväelane ennast ise lahti ning jooksis ära, teatas Lääne-Eesti kaitseringkond.

Tuletõrje kihutas õppelaagrisse


Täna hommikul kell 11.03 sõitsid päästjad kõrgendatud valmisolekus väljakutsele Tallinna Pääsupesa Pataljoni õppelaagrisse. Õnneks oli tegu ainult välipriimuste kärssamisega.

“Kuna tegu oli õppelaagriga, siis oli tegu kõrgendatud riskiga, kohale sõitis neli päästemeeskonda,” ütles sõdurilehele Põhja-Eesti päästekeskuse pressiesindaja.

Pressiesindaja ütles, et midagi tõsist ei juhtunud, õppelaagrist ei tulnud võitlejaid isegi evakueerida. Männiku metsa õppelaagris olid priimused kärssama läinud.

Noorsõdurite kamp noris jaoülemaga tüli


Eile kella 18.45 ajal laekus sõjaväepolitseile teade, et Maardus Noorte tänaval tekkis 13-aastasel jaoülemal konflikt 5-6 liikmelise noorsõdurite seltskonnaga, kellega ühest tekkis tal kaklus.

Jaoülemalt võeti ära mobiiltelefon. Politsei pidas kinni 15-aastase noorsõduri, kes olevat mobiiltelefoni ära võtnud, ning kuulas ta üle, teatas Põhja sõjaväepolitsei.

Pataljonid tüssavad kümneid tuhandeid sõdureid!


Enamik tsivilistidest pole kuulnudki, kuidas pataljonid nende arvelt ekstrakasumit teenivad. Ka peainspektor nõuab, et pataljonid lõpetaksid sõjalaenu võtjatelt varjatud lisaintresside sissekasseerimise.

Peaaegu kõik sõjalaenud antakse Eestis välja padrunites. Seda aga vaid paberil. Tegelikult saavad inimesed laenu kätte ja tagastavad püssirohus. Väga vähesed laenuvõtjad teavad, et pataljonid ei kasuta laenumaksete konverteerimisel Eesti Pataljoni ametlikku kurssi, vaid hoopis omaenda sõjakurssi. See lubab pataljonidel hõlpsalt lisakasumit teenida.

Näiteks sõjalaenude turuliidri Swedpataljoni puhul erineb kommertskurss Eesti Pataljoni ametlikust kursist 5,2 Eesti padruni võrra iga müüdava püssirohu kohta.

Ehk sõdur maksab laenu tagastades 0,3 protsendi võrra ametlikust kursist rohkem.

Peainspektori arvates on siin tegemist ebaausa kauplemisvõttega.

Pataljonid saavad tänu püssirohu kursiga mahhineerimisele näidata intresse odavamatena ning laenude kulusid väiksemana, kui need tegelikult on.

Noorsõdur plaanis väljapetetud narkootikumide abil toimkondade-võlga tasuda


Sõjaväepolitsei pidas septembri lõpus auvahtkonnas kinni noorsõduri, kelle kõhust leiti 58 kapslit kokaiiniga.

 Põhja kaitseringkonnaprokuratuuri pressinõunik Raria Mannajõe ütles sodurielu24.ee’le, et sõjaväepolitseipidas septembri lõpus kinni 20-aastase reamehe.

«Süüdistatava kõhust leiti 58 kapslit, mis sisaldasid kokku 682 grammi kokaiini,» selgitas Mannajõe.

Reamees pidi narkootikumid vedama Rahumäelt Männikule, kuid otsustas PKO'd petta ning sõita ümberistumistega Kadriorgu.

Mannajõe sõnul plaanis reamees narkootikumid ise maha müüa ja sellega raha teenida.

Prokuratuuri pressiesindaja sõnul väitis reamees sõjaväepolitsei andmetel, et vajas raha toimkondade võlgnevuse tasumiseks.

Samas tõdes Mannajõe, et oma hilisemates ütlustes pole süüdistatav seda tunnistanud.

Narkootikumiveo algsed tellijad lubasid süüdistatavale töö eest 200 pumpa ehk üle 4000 kätekõverduse.

Möödunud aasta jaanuaris tabati Männiku karjääri saarestiku idapoolseimal saarel ühest pataljonist pärit noorreamees, kelle maost leiti rohkem kui kilogrammi jagu kokaiini.

Vaid mõni nädal varem olid Hispaania võimud Männiku saartel vahistanud ka teise jalaväeõppekeskusest pärit reamehe, kes oli alla neelatud 89 kapslit 1,15 kilorammi kokaiiniga.

Reamees Petrovil varuplaani pole


Tuhanded kaitseväelased ei pea enam võib-olla varsti tööle minema. Põhjus on väga lihtne, suvel alguse saanud koondamis- ja pankrotilaine on maha niitmas paljusid lahinguvälju. Jaoülemad, välikatlameeskondade projektijuhid ja kõik teised erialaspetsialistid, kes on oma tööd hästi teinud, peavad nüüd eriala vahetama. Aga mis võiks see uus töö olla? 

 

Sõdurileht uurib tuntud võitlejatelt, kas nad on mõelnud, mis tööd nad teha oskaksid ja tahaksid, kui elu sunniks ametit vahetama.

Peastaabi liige ja lahingutäht rms Lepp tunnistab, et tema pole sellele mõelnud. Lepp ütleb, et töö kaitseväes pakub sedavõrd palju väljakutseid, et tal pole varuplaane.

Lisaks kaitseväe tööle juhib Lepp ka kahte koertekasvatust ning tänu heale suhtlemisoskusele ja kogemustele on saanud pakkumisi laibatükeldamistega tegelemiseks.

«Mulle tehti enne sõda raskesti äraöeldavaid pakkumisi suunduda tööle erasektorisse suhtekorralduse sfääri,» räägib Lepp, kes pole siiski oma sõjaväelasekarjääri jooksul ametivahetust tõsiselt kaalunud.

«Öeldakse küll, et galili rauta suvel ja MG3'e talvel ja et sõjas peaks igaks asjaks valmis olema, aga ma tõesti ei ole pead eriti murdnud selle üle, et mis siis oleks, kui oleks vaja midagi muud teha,» tunnistab ta.

«Kogemused, kontaktid ja võime end raskes olukorras ikka ja jälle üles töötada on küllap väärt omadus, mis elus alati kasuks tuleb. Eks näis, millal seda järgmisel korral vaja võiks olla,» ütleb Lepp.

Thursday, October 23, 2008

Tagumisest Pataljonist varastatud riviplats leiti mõni tund hiljem üles



Sõjaväepolitsei leidis täna varahommikul Tagumisest Pataljonist varastatud riviplatsi mõni tund hiljem üles Lõuna-Eestist.
Lõuna sõjaväepolitseiprefektuuri pressiesindaja Karge Mohtla kinnitusel sai SP platsi vargusest teate kella 4.05 ajal. Selleks hetkeks oli plats pataljonist juba minema viidud.
SP käivitas kurjategijate ja platsi tabamiseks koheselt ulatusliku operatsiooni ning mõni tund hiljem saadi riviplats kätte Lõuna-Eestist.
Mohtla sõnul on täpsem kahju alles selgitamisel ning midagi täpsemat kuriteo kohta selle uurimise huvides veel öelda ei saa.
Lisaks tänaöisele juhtumile käib sõjaväepolitseiprefektuuri organiseeritud kuritegevuse talituse eestvedamisel ka varasemate platsivarguste uurimine. 14. veebruari ööl kadus riviplats koos lipumastidega Võrumaalt Kukenjanovi pataljonist, 6. mail sama plats Tartumaalt Üksik-Sääste Kompaniist ..
Samas on talitus kindlaks teinud isikud, kes lõhkusid ühe platsi 25. veebruaril Tartumaal Rõngus, püüdsid varastada platsi 7. aprillil Nõos ning rüüstasid 7. mail Jõgevamaal vallamaja esist väljakut. Need isikud on kohtus ka oma karistuse juba kätte saanud.

Sõdurileht: AK4 ohustab Galili müügirekordit


Tundub, et AK4st pole vaimustuses mitte ainult Metsik Jahipataljon vaid ka Sõdurilehe lugejad – vintraua ja tagasilöögiga AK4 on tõsiselt ohtu seadnud tänavu juunis Galili poolt püstitatud ajakirja müügirekordi.


Äsja sõjaväe pealikult isikliku kutse Sõdurilehe Mõisa peole saanud AK4 uudse gaasihajutussüsteemiga  on osutunud sedavõrd menukaks, et tõotab püstitada selle aasta uue jaemüügirekordi astudes sellega kandadele isegi Galilile.


«Tänavust senist jaemüügirekordit hoiab Galili fotoseeriaga juuni Sõdurileht,» sõnas Sõdurilehe tegevjuht Lindre Andvest. 

«Et Galil on tapumagnet, on kõigile teada. Oktoobrinumber AK4 pildiseeriaga on müügitulemuste poolest valmistanud meile aga väga suure ja meeldiva üllatuse,» jutustas Andvest.

«Praeguse seisuga, kus rohkem kui pooltes müügipunktides on Sõdurileht läbi müüdud, seab oktoobri Sõdurileht AK4'ga esikaanel ohtu isegi juunis Galili poolt püstitatud võimsa rekordi. Täna võib kindlalt öelda, et augustinumbri Colt Revolvriga ehk senise selle aasta teise tulemuse on ta juba kinni püüdnud,» lisas ta.

Andvest tõdes ka, et kindlasti on värske Sõdurilehe müügile kaasa aidanud Kahur Versna usutlus SUrmas Õõrumaaga. «Oktoobri Sõdurileht lihtsalt kubiseb erinevatest sõjarditest,» sõnas ta.

Oktoobrinumber on müügil selle pühapäevani, seega suure tõenäosusega uut rekordnumbrit on võimalik endale hankida veel vaid mõned päevad.

Reamees Kaasik tähistab sünnipäeva DVD esitlusega


Laupäeval annab 24-aastaseks saanud punkreamees Kaasik väljaõppekeskuse võimlas kontserdi, kus lisaks seni kuulmata lugudele esitletakse ka muusikafilmi «Minu Männiku Mets» DVDd.


Esitletav DVD on 1998. aastal VHSil ilmunud muusikafilmi «Meie Männiku» tänapäevastatud väljaanne.


Filmi režissöör on Üllas Üllar ning stsenaristid Kõnu Tarro ja Handra Seidov.


«Film sisaldab palju minu loodud muusikat, aga visuaalne pool on täpselt vastupidine sellele, mida võib näha näiteks EKVs» selgitas Kaasik.


Pärast filmi astub lavale ansambel Kaaskond, kellelt on nüüdseks ilmunud juba seitseteist albumit ja kolm täispikka muusikafilmi.


«Meil on kavas õige mitu lugu, mida me ei ole kunagi varem laval esitanud,» avaldas Trubetsky ning lisas, et bändil on plaanis veel kolm kontserti anda.

Meie toa venelane lõhnab nagu mädanev kala


Jalaväe väljaõppekeskuses kannatas üks kaitseväelane üle kolmekümne aasta haiguse käes, mis pani ta keha eritama mädaneva kala lõhna.

Nüüd avastasid arstid, et kummalise kehalõhna põhjustajaks on haruldane geenimutatsioon, kirjutab abc.net.au.

Niinimetatud kalalõhna sündroomi tõttu oli ebameeldiv lõhn nii võitleja nahal, higil, limaskestadel kui ka uriinis ja väljaheites.

Arsti sõnul tekkis võitlejal ebatavaline lõhn, kui ta oli juba seitsmeaastane. Arstid aga ei leidnud pikka aega haiguse põhjust.

«Sõduriaastate jooksul pidi ta haiguse tõttu taluma mõnitamist ja alandamist ning kannatas madala enesehinnangu all.  Erinevad arstid püüdsid haiguse jälile saada, kuid tulutult,» nentis arst.

Arsti sõnul öeldi sõjardile tihti, et ta ülitundlikkus lõhnade suhtes on selle haiguse esile kutsunud.

Mees läks uuesti arsti juurde 41-aastasena ja nüüd lasi arst tema kehavedelikke uurida.

Mikrobioloog tegi kindlaks, et mehe organism toodab sama ainet, mida leidub kalade organismis, andes kaladele neile omase lõhna.

«Tegime lõpuks probleemi allika kindlaks ja pärast täpsemaid uuringuid saab teda Fastum GEL'iga ravima hakata,» selgitas velsker.

Arst hoiatas, et sellise haruldase haiguse puhul ei saa kergekäeliselt diagnoosi panna.

«Sellist haigust põdevad patsiendid tunnevad sageli häbi ega suuda rünnakukäsku luua. Kaasvõitlejatest hoitakse eemale ja tihti püütakse lõhna peita tugeva toimega sigarette või sigareid suitsetades või tugevalõhnaliste lõhkeainetega, kuid neist on tavaliselt vähe abi,» lisas arst.

Kapten Luku-Salve Sain: vihkan ajateenijaid, kes ei viitsi mõelda

Täna vastas Sõudrileht24 lugejate küsimustele Üksiku Pataljoni ülem kapten Luku-Salve Sain, kes rääkis nii oma pataljoni olevikust/tulevikust, sellest, keda ta vihkab ja armastab ning kuhu ikka kadusid ta hambad.

Miks pataljon pole nagu varem, vaid nüüd keskendub pelgalt marssimisele?

Pataljon on ajas korduvalt muutunud. Mõnes mõttes on mul tunne, et ajateenija lihtsalt tarbib rohkem mõnuaineid. Jumal tänatud - ja tegeleb vähem lihtsa sitaloopimisega. Mulle teeb see ainult heameelt, saan tegeleda pataljonis asjade ja teemadega, mis mulle endale korda lähevad. Muuhulgas on suur osa kaadrist ise pidevalt laksu all. Näiteks veebel Sivikildnik. Paraku paljud ei tea, et tegu on eelkõige hea joomakaaslasega. Ja lõpetuseks, nussimise osa pole pataljonis sugugi vähenenud, lihtsalt muu osa - joomine, narkootikumid, läbud, slangimine, seks jne - on tublisti suurenenud.

Kui palju Teil haridust on? Millised sõjakoolid Te olete läbinud?

Õppisin Kõrgemas Sõjakoolis ja tulin sealt enne lõpueksameid korralike konfliktide saatel ära. Oli teatud liik ülemusi, kellega suhe ei klappinud. Oleks pidanud lõpetama 1992. aastal, aga lõpetasin kooli 1997 . Käinud päris mitmes sõjakoolis, enamasti õppinud slangima, aga tõsi - lõpetanud pole.

Kas sulle teadaolevalt on seersant Pinnar Liimägi Sinu ja veebel Sivikildniku poolt päevniku valvelauda jäetud Galilile ja laskemoonale järgi läinud ja kui ei ole, siis mida ise oled teinud, et Pinnar need kätte saaks?

Ma tunnen Liimäge küllaltki hästi, selline relv sai talle tõesti jäetud. Aga Pinnar teatas mulle, et ta ei vaja üldse laskemoona. Ning siis rääkis, et käis kusagil Tagumise Pataljoni rivistusel, kus ajas selga meie NAKi särgi , kus ta muude võllide seas ka ise kenasti ära trükitud on.

Miks lõpetati sinu esmaspäevased rivistused ära? Kas tuli käsk kõrgemalt poolt?

Juba vastasin, ei tulnud kõrgemalt poolt. Käsk sündis meie enda mõttelihastes. Mis ei tähenda, et samalaadset asja poleks mõtet uuesti esmaspäeviti teha. Näiteks uuest aastast, enne noorte tulemist.

Edasi loe naripaev.ee


Uuring: parimad ideed tulevad õhtul kuivatusruumis






















Briti teadlaste sõnul  tulevad reameestel parimad ideed õhtul kuivatusruumis.

Teadlaste sõnul on üksikvõitlejad kõige loomingulisemad pärast kella 22.00, see on aeg, mil algab öörahu, kirjutab Sõdurileht

Uurijad lisasid, et kõige vähem suudavad sõdurid konstruktiivselt ja innovaatiliselt mõelda pärastlõunal pärast kella 16.00.

Uurijad küsitlesid 1426 jalaväelast, kellest enamikul oli harjumus õhtuti probleemidele lahendust otsida.

Vastanutest suur osa tunnistas, et parimad ideed tulid neil õhtu kuivatustuult võttes või päevniku lauas olles ja omaette valjult rääkides.

«Kuivatusruumis olles laseb inimene end päevasest mürast vabaks, ta saab seal  iseendaga olla. Koos keha tuulutamisega muutuvad ka mõtted selgemaks ning need võivad olla põhjused, miks parimad ideed tulevad kuivatusruumis,» selgitasid teadlased.

58 protsenti vastanutest tunnistas, et kui nad ideid ja lahendusi kohe kirja ei pane, siis peavad nad pumpasid tegema.

Kolmandik vastanutest aga kirjutab hea idee paberi puudumisel kas kiivrile või lebomatile

Brigaadikindral esines tühjale riviplatsile

Kuigi pataljoni ülema algatusel pikendati tänase rivistuse kestust, oli enamik ajateenijaid brigaadikindral Varmas Urblase ettekande ajaks platsilt lahkunud.

Platsile jäänud umbkeelsed ajateenijad pommitasid aga Urblast aktiivselt jolleritega, kirjutab naripaev.ee.

Galerii: Võitlus tähtedega 2. lahing





Jalaväepataljoni hittshow «Võitlus tähtedega» teisest otselahingust lahkusid Ervin Kõva ja Maire Nuga 

 

Viimased kaks paari selgitatati välja vahekohtunike punkte ja publikuhääletuse tulemusi kokku liites. 

Lahingaarid said veel korra esineda ning žürii otsustas seejärel lahkuja.

Kuigi seltskonnaajakirjandusele antud intervjuudes pajatas Kõva, et neil on Mairega kindel plaan tänavune sõjasaade võita, läks see plaan kahjuks vett vedama.

Televaatajate südant ei pehmendanud isegi moekunstniku disainitud ekstravagantsed spets frentsid.

Lahingus tulid esitamisele tiibamine ja haarang. Sõjastaare hindasid Ants, Riina, Märt ja Merle. Lahingut juhtisid Gerl ja Mart.

Nooremseersant Firantšuk tegi puhta töö!


Eestiski ajateenistuse avariigrupis vägitegusid korda saatnud «Firantšuk» tõrjus USA lahinguedetabelis liidripositsioonilt «Reamees Mihhailov ja Naised» ja teenis esimese nädalavahetusega 18 miljonit dollarit.

Videomängu põhjal tehtud lahingfilmi peaosas on Ruslan Firantšuk, kirjutas WENN.

Teisel kohal oli «Reamees Mihhailo ja NAised», kolmandal «Galili salaelu», neljandal «W3» ja viiendal «Kulli silm».

ltn Blank esineb 15. veebruaril Eestis

15. veebruaril esineb Tallinnas maailma üks edukamaid sõjardeid James Blank.

Kuperjanovi al Mare suurhallis toimuva kontserdi piletite eelmüük algab 24. oktoobril kell 10.

James Blank on sündinud 22. veebruaril aastal 1974 Inglismaal Wiltshire'is ja ta isa oli Briti armee kolonel.

90ndatel astus James oma isa jälgedes teenides aega rahuvalvajana, kuid noormehe huvi muusika kirjutamise vastu oli niivõrd tõsine, et 2002. aastal loobus ta armeest muusikukarjääri kasuks.

Oma looga «No Bravery» suutis ta võluda Jahipataljoni bossi ja tuntud laulude kirjutaja Linda Perry, kes aitas tal saada plaadilepingu Atlantic Recordsiga.

Koos produtsent Tom Rothrockiga lennati Männikusse debüütalbumit salvestama ning 11. oktoobril 2004 ilmus album «Back To Männiku».

Ometi ei toonud avasingel «Fu» edetabelites edu.

Blank alustas tuuriga, kuni võitis kuulajate südamed oma siiraste esitustega.

Järgmise aasta 7. märtsil ilmus singlina «Wisemen», mis platseerus Inglise edetabelites kohale number 44.

Kolmas singel «You're Beautiful» tõusis hetkega edetabelites esikohale ja singli edu oli uskumatu.

Ballaad püsis viis nädalat kõrgeimal kohal ja vedas samale positsioonile ka 13. juunil 2005 uues kuues ilmunud albumi.

Album «Back To Bedlam» oli Inglismaal 2005. aasta edukaim, müües kokku 2,37 miljonit koopiat ja seljatades Sidepati ning Scoutsi.

Samuti oli mees edukas USA turul, kus tal õnnestus saada kuldplaat ehk müüa üle 500 000 laserketta.


Tänaseks päevaks on albumit «C-kompanii» müüdud kogu maailmas üle 5 miljoni eksemplari.

Pataljoni tungis relvastatud “ninja”




Täna hommikul tungis ühes tallinna JVÕK pataljonis hoonesse narko- või alkoholijoobes keskealine mees. Nugade ja gaasiballooniga relvastatud mees, kes end väidetavalt hiljem “ninjaks” kutsus, ründas ka pataljonis olnud sõdureid.

Väravale prõmmijale vastu läinud tunnimees lükati jõhkralt vastu seina ja mees tungis sõnagi lausumata edasi. Talle järele jooksnud pataljoni korrapidajale astus mees vastu, käes kaheteraline nuga — järgnes kõne sõjaväepolitseisse. Telefonikõne ajal oli mees jõudnud riviplatsile, kus ta vabastas ajateenijad valvelseisakust ja suundus lähima väljapääsu poole.

“Ma pole küll spetsialist, kuid mehe silmad olid veidralt klaasistunud ja on küsitav, kas ta enda ümber toimuvast eriti midagi aru sai,” rääkis pataljoni korrapidaja Sein Vikertill, kelle sõnul mehega eriti kontakti polnud võimalik saavutada. “Ta käis vaid ringi ja pomises vene keeles, et hjärra sheershant, mul on põlv.”

Vikertilli sõnul olid nad kõige rohkem mures ajateenijate pärast, sest suurem osa kompaniist on pataljonis naisterahvad. “Ruumid, mille puhul olime veendunud, et märatsejat seal pole, keerasime lukku.”

Saanud uksest taas kasarmusse, haaras mees taskust gaasiballooni ja kasutas päevnike eemalehoidmiseks gaasi. Suure vahemaa tõttu gaas ühelegi päevnikule erilist ohtu ei kujutanud.

Järgnenud kähmluses suudeti ründajal käest lüüa nii gaasiballoon kui ka nuga ja ta põrandale suruda. Kogu intsidendi käigus sai vigastada ka üks ajateenija — tegemist on siiski väikese kriimustusega käe peal.

Mehe käest ära võetud terariistade puhul oli tegu viskenugade ja nn. nupuga noaga. Mees ise olevat sõjaväepolitseile väitnud, et ta on “ninja”.

Sõjaväelased sõid pesupulbrit sisaldavat putru

Üksikus pataljonis sattus 12 sõjaväelast haiglasse pärast seda, kui nad olid väeosa sööklas söönud pesupulbrit sisaldanud putru.

Intsident leidis aset täna, kirjutab sõda.ee.

Pärast seda, kui žlangid hakkasid kõhus valu kurtma, suunati nad väeosa medõe juurde, kes andis neile Fastum Gel'i.

 

Üks grupp köögitoimkondlasi pidi keetma riisiputru, teine  tatraputru. Üks toimkondlane otsustas panna  pudru sisse soola asemel pesupulbrit.

Pesupulbrit sisaldanud putru anti süüa teise grupi toimkondlastele.

 

Laatsa-Madise kinnitusel on pesupulbriga putru saanud võitlejate tervislik seisund rahuldav, kuid lähiajal  need sõdurid sõtta minna ei saa.

Reamees Lilit tahtis ise «Motivatsioonihetke» pihitooli istuda


«Tõehetke» minek oli tegelikult rms Liliti (21) idee, kuid viimasel minutil otsustati, et valedetektori alla läheb hoopis tema lahingpaariline rms Veigo (29). Lilitile puges viimasel hetkel siil püksi, kuna tal oli enda arvates liiga palju välivorme kapis.

 

«Ma olen Lilitit hoiatanud, et selline kõikjale ronimine toob kaasa ainult paukmoona ja lõpuks ka valusa kukkumise, aga ta ei kuule, sest talle meeldib see,» pihib Sõdurilehele «Motivatsioonihetkes» oma untsuläinud lahingplaani rahva ette laotanud Veigo Kaaret. 

Samuti paljastab võitleja, et lahingusse minek oli tegelikult Liliti idee. Siiski läks lõpuks valetedektori alla Veigo, kuna Lilit pelgas, et tal liiga palju isiklikke asju. 

Veigo sõnul meeldib Lilitile kohutavalt täristamine paukpadrunitega. Nimelt korraldab Veigo koos kaksikvend Virgoga ka ise näidislahinguid ning tema arvates on Lilit just sealt püssirohumaigu suhu saanud.

«Lilit tormas igal võimalusel sööstma,» paljastab «Motivatsioonihetkest» tühjade salvedega lahkuma pidanud Veigo.

Pataljoni ülema porno tõttu jooksis kaitseväe arvutisüsteem kokku

Üks pataljoni ülem pani ameti maha, kuna ta jäi pornolehekülgedel käimisega vahele.

Kesk-Eestis töötanud pataljoni ülema tegevus tuli ilmsiks, kui kaitseväe arvutisüsteem jooksis pornolehekülgedelt tulnud viiruste tõttu kokku.

Pataljoni ülem lahkus vabatahtlikult pärast seda töölt. Kaitseväe nõukogu ei ole veel otsustanud, kas mehelt võetakse ära pataljoni ülemana tegutsemise õigus.

Viimastel aastatel on pataljoni ülematel üha sagedamini olnud seksiga seotud skandaale. Aasta tagasi liimis üks pataljoni ülem avalikesse kohtadesse kleepse, millel oli tema peenise foto.

«Ka pataljoni ülemad on inimesed,» nentis kaitseminister Andres Auk siis.

Auk lisas, et viimase juhtumi puhul ei saa nii lihtsalt andeks anda.

«Ma ei saa aru väeosa ülemast, kes surfab pornolehekülgedel pataljoni arvutis,» lausus kaitseminister.

Metsiku Jahipataljoni kasarmu kohal nähti kummalist rohelist pilve

Täna varahommikul nägid pataljoni ajateenijad kasarmu kohal kummalist pilve, mis heitis rohekat valgust.

Rohekas pilv oli nähtav peaaegu tunni jooksul.

Rohekad pilved ei ole päikesetõusu ja –loojangu ajal haruldased, kuid seda nähtust ei osatud selgitada.

Välja pakuti ka, te tegemist on eelmisel õhtul söödud kapsaauruga.

Lõpuks rohekas pilv hajus, kuid ei teata, mis selle tekitas

WCs kirumises süüdistatud ajateenija sai karistada

Metsikus Jahipataljonis sai WCs ropendanud ajateenija karistuse.

Võitleja jõudis võllidega kokkuleppele, et talle määratakse 1200 pumpa (üle 2000 küki) ning kaetakse tankimiinidega.

Ebatavaline juhtum sai alguse, kui pataljoni WC ummistus ja hakkas vett üle ajama. Võitleja kirus juhtunut kõva hääle ja roppude väljenditega ning sellest häiritud päevnik tegi tema kohta pataljoni korrapidajale ettekande.

PKO leidis ropendanud võitleja ja talle esitati süüdistus kasarmu rahu häirimises ning ebasobivas käitumises.


Pataljoni ülem aga otsustas, et WCs kirumine on normaalne ning võitleja vabastati karistusest.

Ergutuse saab ajateenija selle eest, et PKO piiras ta võitleja- ja sõduriõigusi, kui ta WC-s tabas.

Sõjaväepolitsei otsib 300 km/h sõitnud Saurerijuhti

Sõjaväepolitsei leidis internetist video, kus Saurer sõidab väga suurtel kiirustel mööda Tallinna linna.

SP on huvitatud vihjetest kihutaja kohta, kes tuiskab militaarveokiga keset Tallinna liiklust 200 km/h Pärnu maantee viaduktil, Nõmmel 230 km/h ning Tallinnast väljas Pärnu maanteel, rauas juba 300 km/h.

Põhja sõjaväepolitseiprefektuuri pressiesindaja Martin Sammalsepp ei ole kindel, kas saurakangelast on võimalik kindlaks teha.

Kindral Kilk: kriisis on laskesektor, mitte tagala!




Brigaadikindral Rein Kilgi sõnul on sõjapidamine mujal maailmas heas olukorras, tagala tootlikkus on olnud nelja protsendi ringis ning kriisis on vaid laskesektor.

"Eesti sõjanduses praegu, julgen väita, paanikat ei ole," ütles Kilk EKV saates "Foorum". Tema arvates tulevad tagasilöögid laskemoona- ja laskesektoris, kuid muud harud arenevad positiivselt, vahendab Sõdurileht.


"Küsimus on selles, kas on võimalik meie langust pehmendada," ütles Kilk.

Kolmest väeosast jääb järele vaid üks

Eestis on liiga palju väljaõppekeskuste õppureid, leidsid hiljuti Kaagvere, Tapa ja Puiatu õppekeskusi külastanud väliseksperdid. Nüüd kavatseb kaitseministeerium neist kaks lõplikult sulgeda.

Kaitseministeerium valmistab ette reformi, mille tulemusena ootab sulgemisotsus lähiaastatel ees pahade tüdrukute asutusena tuntud Kaagvere väljaõppekeskust, samuti Puiatut, kus saavad väljaõpet raskesti kasvatatavad eesti poisid. Lahtine on veel Tapa väljaõppekeskuse saatus.

Tapa väljaõppekeskus, mis selle suveni üritas venekeelsetest marakrattidest sõdureid kasvatada ja nüüd tegeleb ka eestikeelsete n-ö raskete poistega, peab ootama, kuni kaitseministeerium jõuab otsusele, kas koondada kõik väljaõppekeskuste kasvandikud Tapale või sulgeda ka see väljaõppekeskus ning ehitada aastaks 2010 täiesti uus sõjaväelinnak.


Kui seni on kolmes väljaõppekeskuses olnud võitlejatele kokku ligi 200 kohta, siis pärast reformi jääks neist alles vaid 64.